Avaleht uudised Tehnika Ainult ettevõtluses kasutatavad autod saavad teist värvi numbrid
Ainult ettevõtluses kasutatavad autod saavad teist värvi numbrid

Ainult ettevõtluses kasutatavad autod saavad teist värvi numbrid

0
0

Rahandusministeerium soovib 2018. aasta algusest muuta firmaautode maksustamise süsteemi, mille järgi hakkab erisoodustuse maksustamine sõltuma auto väärtusest, sõidupäevikud kaovad osaliselt ning vaid ettevõtluses kasutatavad autod peavad hakkama kasutama teist värvi numbrimärke; kokku viivad muudatused eelarvest 5 miljonit eurot.

Rahandusministeeriumi hinnangul peaks asjade maksustamise aluseks olema asjade väärtus, aga praegune firmaautode maksustamise kord pole seni seda põhimõtet arvestanud. Kehtiva seaduse alusel peavad ettevõtjad segakasutuses ehk nii töö- kui erasõitude jaoks mõeldud masinate puhul maksma erisoodustusmaksu, mis sõltub läbitud kilomeetritest või on fikseeritud 256 eurole kuus.

Kuna rahandusministeeriumi hinnangul korreleerub autode võimsus 90 protsendi ulatuses selle väärtusega, teeb ministeerium ettepaneku siduda firmaautode erisoodustusmaks nende võimsusega. Rahandusministeeriumi hinnangul võiks iga kilovati hind olla 1,96 eurot kuus, mis teeks erisoodustusmaksu kohustuseks 1,3 eurot kilovatist.

Maksu aluseks on see, kas segakasutus on võimalik, mitte see, kas autot erasõitudeks ka tegelikult kasutatakse. Seetõttu ei ole enam ka vaja pidada segakasutuses firmaautode puhul sõidupäevikuid ja nende pidamise kohustus tühistatakse.

Lisaks soovib rahandusministeerium enam kui viie aasta vanuste autode puhul rakendada maksusoodustust, kajastamaks nende masinate väärtuse langemist. Ministeerium pakub välja, et tulevikus võiks vanemaid autosid maksustada veerandi võrra madalamalt ehk mahus 0,975 eurot kilovati kohta kuus.

Kui ettevõttele kuuluvat segakasutusel olevat sõiduautot ajutiselt ei kasutata, siis sõiduki liiklusregistrist ajutiselt kustutamisel erisoodustusmaksu sel perioodil maksma ei pea.

Kuigi sõidupäevikud segakasutuses firmaautode osas kaovad, säilivad need üksnes äritegevuseks kasutatavate autode puhul. Samas soovib ministeerium viia seadusesse muudatused, mis võimaldaksid päevikute asemel kasutada muid detailseid aruandmissüsteeme, näiteks GPS-teenuseid.

Võimalike isikuandmete riski kohta märgib rahandusministeerium, et kõik sellise autoga tehtud sõidud on tööandja otsusega ainult ettevõtlusega seotud, mistõttu tööandjal on õigus teada ja pidada arvestust tema vara kasutamise üle ettevõtlusega seotud eesmärkidel.

Viimaks tegi rahandusministeerium ettepaneku kehtestada nõue kasutada üksnes ettevõtluses kasutatava sõiduauto eristamiseks tavanumbrimärkidest erinevat teist värvi numbrimärki. Samasuguse nõude kehtestaks riik ka kõikidele avaliku sektori sõiduautodele, mida kasutatakse vaid ametisõitudeks.

Ettevõtja, mis soovib oma M1 kategooria sõiduautot vaid ettevõtluses kasutada teavitab sellest liiklusregistrit, mis teeb liiklusregistrisse vastava märke ja ettevõttele väljastatakse erilist värvi numbrimärk. Ministeerium koostöös maksu- ja tolliametiga kaalus ka kleebiste kasutamist, aga eelistas eri värvi numbreid, sest need on silmapaistvamad, registrisse kantud ja nende väljastamisel laekub ka riigilõiv.

Senini on käibedeklaratsioonil deklareeritud keskmiselt 22 000 sõiduautot, mida kasutatakse vaid ettevõtluses ja millele tuleks tulevikus väljastada erilist värvi numbrimärk. Registreerimismärgi väljastamini maksab maanteeameti hinnakirja alusel 62 eurot.

Rahandusministeeriumi hinnangul ei muuda eristuvat värvi numbrimärgi kasutusele võtmine kontrolliprotsesse, kuid maksu- ja tolliametile (MTA) hakkab tõenäoliselt laekuma rohkem kaebuseid. Samas ei jõua amet ilmselt kõikidele kaebustele reageerida või ei pea seda otstarbekaks.

Eeldades praegust tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil autode erisoodustust deklareerivate ettevõtete hulka ning autode jaotust võimsuse alusel, väheneb selliselt süsteemi muutes erisoodustustelt maksulaekumine 5 miljoni euro võrra ehk praeguse 25 miljoni euro asemel laekuks 20 miljonit eurot.

Uue süsteemi lihtsus ja tõhus rakendamine võivad samas rahandusministeeriumi hinnangul suurendada maksumaksjate hulka, mis tekitab positiivse laekumisriski. Täpsem hinnang käitumise muutusele toob ministeerium välja, kui muudatus ja selle rakendamise detailid on kokku lepitud.

Rahandusministeerium sooviks muudatused jõustada alates 2018. aasta 1. jaanuarist. Kuna ministeeriumi hinnangul on eelnõu menetlemine kiireloomuline, siis palub see justiitsministeeriumil esitada oma märkused valmiva eelnõu esimesel kooskõlastusringil.

 

JÄTA KOMMENTAAR

Sinu e-posti aadressi ei avalikustata Nõutud väljad on märgitud *