Avaleht uudised Liiklus Auto ei salli lühikesi sõite
Auto ei salli lühikesi sõite

Auto ei salli lühikesi sõite

0
0

Viimast paari nädalat iseloomustavad pikad sabad rehvitöökodade juures, kuid talverehvide allakruvimine pole ainus, mida autoomanik peaks enne talve tulekut tegema. Väiksemaid töid, mis tasuks enne talve saabumist ära teha, on veel hulgi. Nii mõnegagi neist oleks tulnud algust teha juba tükk aega varem. Nagu vana jahutus- või pidurivedeliku vahetus. Ehk siis auto tervise huvides tuleks neljarattalise kaaslase eest hoolitseda aasta läbi, mitte oodata probleemide ilmnemist. Nüüd on remonditöökodade suurt töökoormust arvestades raske löögile pääseda.

Talv tähendab peale lume ja libeduse ka pakast. Ja keegi ei tea, milline eelolev talv tuleb. Keegi väidab, et külm, teine aga, et soe. Ka eelmisel aastal levisid USA ilmaennustajate prognoosid, et talv tuleb Põhja-Euroopas karm. Allakirjutanu kõige ekstreemsem hommikune käivitamine aga toimus 18 külmakraadi juures. Seda on tükk maad vähem kui aasta-paar varem nähtud 30-32 miinuskraadi.

Rahvatarkus ütleb, et valmistuda tuleb halvimaks. Ehk siis auto aku pealt koonerdada ei tasu. Kui juba eelmisel talvel oli karmimatel hommikutel probleeme, siis tuleb kindlaks teha, milles asi. Oli aku lihtsalt tühi, kuna sõideti lühikesi otsi ja kasutati palju elektritarbijaid, või on vooluallikas ise vanadusest väsinud. Siis tuleb kas uus aku hankida või sõitmisharjumusi muuta. Viivitada ei maksa. Mitu aastat on olnud talv leebe ja seetõttu akude müük tagasihoidlik. Autopoed hoiatavad, et kui juhtumisi tuleb kõvem pakane, siis tahavad kõik akud, mis eelmisel soojal aastal veel käisid, välja vahetada ja valik võib poodides kokku kuivada.

Mõtle sõidud hästi läbi 

“Kahe-kolmekilomeetriste sutsakatega liikumine on kõige halvem asi, mida autole teha. Mootor ei saavuta töötemperatuuri ning niiskus ei kuiva ära,” öeldi Möller Auto Virus. Ka akut ei jõuta laadida ning sealt pole probleemideni pikk maa. Korra nädalas peaks ikka pikema sõidu tegema. “Aga kes ei tee, sellel ka ei juhtu. Sõita ilma vajaduseta talvistel libedatel teedel lihtsalt aku laadimiseks tähendab, et võite suurema tõenäosusega avariisse sattuda,” ütles sõiduõpetaja Tõnis Mägi. Nii et talvel tasuks sõita vaid asja pärast ja lühemad jupid läbida kondimootori jõul. Aeg-ajalt peaks lühikeste otste sõitjad akut järele laadima. Aga enamikul kortermajade inimestel napib selleks võimalusi.

Lühikeste sutsakate sõitmisel võib tekkida veel üks häiriv kõrvalnähe. Nimelt karterituulutuse umbeminek. Siis on surve karteris ja õli murrab läbi tihendite. “Autoga, mis sõidab pikemaid maid, juhtub seda harva, sest niiskus jõuab välja aurustuda, aga lühikeste otste puhul võib veetilk külmuda ja tekitada palju probleeme,” öeldi Möller Autos.

Teine mure, millega peaaegu kõik autoomanikud kokku on puutunud, on kinni külmunud ukselukud ja -tihendid. Lumi sulab sooja auto peal ja vesi poeb igasse prakku ning seejärel külmub. “Ukselukud ja lukumehhanism tasuks enne talve üle määrida ning kõik kummitihendid spetsiaalvahendiga töödelda,” soovitati Möller Auto Virus. Kui aga ikka avastate, et uks kinni külmunud on, siis viimane asi, mida teha, on jõudu kasutada. Mehhanismi ja lingi külmumise puhul aitab lukusula, mis ei peaks olema mitte autos, nagu pahatihti juhtub, vaid autoomaniku jopetaskus. Tihenditega on olukord keerulisem. Mine sa võta kinni, kust kohast just kinni külmunud on, ning terve ukse soojendamine kuumaveekoti või juuksefööniga on tülikas ja aeganõudev. Nii et parem oleks nii palju kui võimalik seda probleemi ennetada.

Näe ja ole nähtav

Paratamatult tuleb talveperioodil teha palju sõite ka pimedas või muidu halva nähtavuse oludes. Seega peaksid tuled olema korras ja õigesti reguleeritud. Kahjuks aga kohtab ka nüüd tuisustel aegadel pahatihti mittekorras tuledega autosid. Tänapäeval, kui auto on tarbeese, on püütud kõike automatiseerida ja paljudel autodel on olemas päevatuled, mille puhul tagatuled ei põle. Nii et tasuks halva nähtavuse korral valida selline tulekombinatsioon, et ka tagumised gabariidituled põleks. See aga ei tähenda udutulede kasutamist igas olukorras. Nende korrektne kasutamine on politseil mitu aastat olnud kõrgendatud tähelepanu all ning Ida prefektuurist kinnitati, et silmi ei suleta sellise rikkumise puhul ka sel aastal.

Samuti juhib politsei tähelepanu sellele, et enne sõidu alustamist peaks juht puhastama autoklaasid ja -tuled. Reaalsus näitab, et pisikesest pilust piiluvaid tankiste on liikluses ikkagi hulgi. Ent olematu vaateväljaga näete ainult enda ette, kõrvale aga mitte. Liiklus aga tähendab ristmikke, ummisjalu tormavaid jalakäijaid ja mida kõike veel ohtlikku, mis korraliku vaateväljata juhile märkamatuks jäävad.

Väljast aitavad klaasid puhtaks teha kaabits ja hari. Kojameestega tuleks olla pigem ettevaatlik ja kasutada neid vaid siis, kui need pole klaasi külge külmunud. Ja otse loomulikult peab klaasipuhastusvedelik külmakindel olema. “Just paari miinuskraadiga, kui teed on soolalobjakased, kattub esiklaas mustusega ning siis on abi kojameestest ja talvisest klaasipuhastusvedelikust,” kinnitati politseist.

Seest on klaasi puhastamine keerulisem

Peaaegu kõik autojuhid on kokku puutunud seest uduste või jäätunud klaasidega, millega võidelda on pärist tülikas. Kaabits, mis on tõhus tööriist kumeral pinnal, tõmbab klaasi seesmisel nõgusal pinnal jäässe vaid kitsaid triipe. Seega tasub niiskusele sõda kuulutada juba eos. Siin on taas küsimus paljuski lühikestes sõitudes. Paratamatult kannate jalgade ja riietega autosalongi niiskust ning see kontsentreerub kõige jahedamale pinnale ehk autoklaasidele. Nii et autot tuleb kuivatada seest igal võimalikul meetodil. Head on jalgade kummimatid, kust saab vee ja jää lihtsalt välja valada. Tekstiilmatte peaks aeg-ajalt rippuvas asendis kuivatama. Vana trikk mattide alla pandud ajalehtedega on ka päris tõhus, kui muidugi ei unustata neid märjaks saamisel vahetada. Tõhus salongiõhu kuivataja on ka sisselülitatud konditsioneer, mis sest, et talvel puudub vajadus sõitjateruumi jahutada. Ja loomulikult pikemad sõidud, et niiskus jõuaks soojas salongis aurustuda ja välja ventileeruda.

Mõnes autopoes on müügil ka niiskust imava vahendiga täidetud padjad, mida aeg-ajalt tuleb soojas toas kuivatada. Müüakse ka vahendeid, mis takistavad udu tekkimist autoklaasi siseküljele. Odav ja tõhus vahend on aga auto tuulutamine pärast sõitu. Ehk siis pärast auto parkimist avage mõneks minutiks uksed, kuniks sise- ja välistemperatuur on ühtlustunud. Muidugi tasub seda teha vaid siis, kui tuisk uut lund ja vett salongi ei kanna. Nii on klaaside seest uduseks või jäässe minek vähem tõenäoline.

Politsei omalt poolt rõhutab, et talvel tuleks sõitudeks varuda aega ning kiirus peaks vastama juhi võimetele ja teeoludele. Ja kindlasti peaksid autoklaasid olema puhtad ning auto tuled korras. Autoremontijad rõhutavad, et sõita tasuks pigem pikemaid vahemaid. Juhtide koolitajad aga paluvad meelde jätta, et õnnetused juhtuvad vaid sõitvate, mitte seisvate autodega. Nii et alati tuleks enne rooli minekut küsida, kas ikka on vaja sõita või saab jalgsi või ühissõidukiga sama edukalt hakkama.

Põhjarannik

Peeter Lilleväli

JÄTA KOMMENTAAR

Sinu e-posti aadressi ei avalikustata Nõutud väljad on märgitud *