Avaleht uudised Liiklus Kaks suurt maanteed ehitatakse aastaks 2030 neljarajaliseks
Kaks suurt maanteed ehitatakse aastaks 2030 neljarajaliseks

Kaks suurt maanteed ehitatakse aastaks 2030 neljarajaliseks

0
0

Uues riigiteede teehoiukavas nähakse ette, et Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maantee ehitatakse järgmise kümne aastaga neljarajaliseks. Tallinna-Narva maanteed hakatakse neljarajaliseks ehitama peale 2030. aastat.
Neljarajaliste teede ehituse ettevalmistuseks on uues teehoiukavas kavandatud neli miljonit eurot. Järgmise kümne aasta jooksul planeeritakse Tartu ja Pärnu suunal maantee täies mahus neljarajaliseks ehitada, Tallinna-Narva maantee lõpliku väljaehitamiseni jõutakse pärast 2030. aastat, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).

Uues teehoiukavas ei ole arvestatud averusega (PPP). Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul täiendatakse tulevikus vajadusel teehoiukava averusega ning see peaks kiirendama suuremate linnade vaheliste maanteede väljaehitamist.

Võrreldes seni kehtinud teehoiukavaga lükkus ressursside ümberjagamise tõttu edasi Tartu Riia ringristmiku kahetasandiliseks ehitamine.

“Paraku on riigi rahakott piiratud ning kõike korraga ehitada ei saa. Tegemist on liiklusohutuse seisukohast olulise ristumisega ning kavatsen Riia ringristmiku ehituse tuua varasemaks läbi lisarahastuse taotlemise,” ütles Aas.

Neljapäeval valitsuse poolt vastuvõetud riigiteede teehoiukava seab plaanid järgmiseks kümnendiks. Tuleval aastal suunatakse lisaraha kruusateede katete ehitusse ning alustatakse 2+2 maanteede projektide ettevalmistamist, teatas MKM.

Tänavuseks eraldatakse kruusateede tolmuvabaks muutmisesse kolm korda rohkem raha kui eelmisel aastal. Kruusateedele on kavandatud järgmise aasta riigieelarvest katete ehitamiseks täiendavalt 10 miljonit eurot. Kokku eraldatakse 2020. aastal kruusateedele katete ehitamisse 15 miljonit eurot.

Riigiteede teehoiukavas 2020-2030 on aastaks 2020 planeeritud riigi teehoiukuludeks 279,7 miljonit eurot, mida on 35 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal kinnitatud kavas. Vähenemise põhjuseks on muutused Ühtekuuluvusfondi tulemusreservi vahendite mahu eeldustes, põhjendas MKM.

Toimetaja: Marko Tooming

ERR

 

JÄTA KOMMENTAAR

Sinu e-posti aadressi ei avalikustata Nõutud väljad on märgitud *