Avaleht uudised Liiklus Maanteeameti ekspert | Ära oota, et ma sulle autoroolis vastaksin!
Maanteeameti ekspert | Ära oota, et ma sulle autoroolis vastaksin!

Maanteeameti ekspert | Ära oota, et ma sulle autoroolis vastaksin!

0
0

Šokeerivaid näiteid joobes juhtide põhjustatud liiklusõnnetustest või kiiruse ületamise tõttu juhtunud õnnetuste traagilistest tagajärgedest saame lugeda igakuiselt. Viimasel ajal on siia nimekirja lisandunud ka kõrvalised tegevused.

Kui joobes juhtimine ei ole ühiskonnas tolereeritud, siis sama ei saa öelda roolis mobiili kasutamise kohta. Kõrvaliste tegevuste ning väsimuse tagajärjel toimunud liiklusõnnetusi on aga oluliselt keerulisem tõestada ja tunnistada. Seetõttu on oluline roll kaasliiklejatel, kellel on võimalus sekkuda ning paluda sõidukijuhil lõpetada roolis telefoni kasutamine.

Kõrvaliste tegevuste tolereerimist sõidukiroolis on võimalik vähendada ka ajakirjandusel, kes praegu ootab iga päev pilte, videoid ning vahetuid kogemusi sündmuskohalt. Kes meist poleks veebis märganud üleskutseid “Vaata videot sündmuspaigast” ja “Lisatud mööduja video õnnetuspaigast”. Meedial on oluline roll inimeste arvamuse, sh käitumise kujundamisel, kuid igaühel on võimalus valida oma roll liikluses. Autoroolis fotograafi mängides seatakse ohtu nii kaasliiklejad kui ka segatakse ja takistatakse päästetöötajaid. Mõelgem hetkeks, kas meie käitumine oleks sama, kui õnnetuspaigas olevast sõidukist on äsja haiglasse toimetatud meie lähedane? Kas sooviksid, et ise liiklusõnnetuse põhjustanuna oleks sündmuskohal olijad ja möödujad filmimas sind?

Juhtimisõigus on privileeg, mille jaoks tuleb tööd teha ning õppida. Sellega kaasneb vastutus nii enda kui kaasliiklejate ees, millega liiklusesse minnes arvestama peame. Kui roolis olles sõnumeid kirjutada või videoid vaadata, kas siis saame rääkida vastutustundlikust käitumisest? Mitte ükski kõne ei ole nii oluline, et sellega ohtu seada nii end kui kaasliiklejaid. Kui lahti võtta kõnelogi või viimased sõnumid, siis mis sealt vastu vaatab? On vähetõenäoline, et tegu oli elumuutva kõnega. Teisalt, kas autoroolis olles me üldse tahame kuulda elumuutvaid uudiseid? Ehmatus on ühtmoodi suur, kui Sulle helistatakse, et lotovõidust teatada või kohtukutse edastada.

Kõrvaliste tegevuste tulemusena väheneb võimalus ohuolukorda ennetada ja selle tekkides adekvaatselt reageerida. Lisaks ei suuda aju sellises olukorras otsustada, kas olulisem on kõrvaline tegevus või hoopis piduripedaali vajutamine ja rooli keeramine. Nii GPS-i seadistamine, lastega tegelemine kui autoklaaside puhastamine sõidu ajal on kõrvalised tegevused, mille tagajärjel on juhtunud surmaga lõppenud liiklusõnnetusi. Multitasking võib küll esmapilgul tunduda efektiivse ajakasutusena, kuid tegelikult on teaduslikult tõestatud, et meie aju ei suuda samaaegselt ja veatult tegeleda kahe tähelepanu nõudva ülesandega.

Lõpetuseks, sule silmad ja loe viieni. Ava silmad. See on keskmine aeg, mil sõidukijuht tekstisõnumit lugedes või kirjutades teelt eemale vaatab. Sõites asulas 50 km/h, läbib sõiduk selle ajaga ca 70 meetrit. Sõidukijuhina tuleb linnaliikluses iga sekund vastu võtta otsuseid. Me ei saa vastutada teiste eest, aga me saame vastutada oma tegude eest. Teeme õige Eestile kingituse ja oleme vastutustundlikud liiklejad, kes liikluses kõrvaliste tegevustega ei tegele! Kui juhid, siis juhi!

Kerli Tallo Autor/allikas: Maanteeamet

 

JÄTA KOMMENTAAR

Sinu e-posti aadressi ei avalikustata Nõutud väljad on märgitud *