Avaleht uudised Tehnika Pärnumaal kogunesid vanatehnika huvilised, seekord oli teemaks traktor
Pärnumaal kogunesid vanatehnika huvilised, seekord oli teemaks traktor

Pärnumaal kogunesid vanatehnika huvilised, seekord oli teemaks traktor

0
0

Pärnumaal Maimas kogunesid laupäeval vanatehnika huvilised.

Tänavu keskenduti ligi saja aasta vanuste Deering-tüüpi traktorite tutvustamisele, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Ameerika päritolu 20-hobujõuline Deering oli omal ajal põllutöödel suur abimees. Ta suutis vedada kahehõlmalist atra ning ajas käima rehepeksumasinad.

Tartumaal omanimelist põllutöömasinate muuseumi vedav Heino Prost sõitis seekord Maimasse eelmise sajandi kahekümnendatest pärit Deeringuga. Koju jäi selliseid veel neli.

84-aastane vanahärra on vanatehnikat kogunud juba üle 60 aasta.

“Paarkümmend traktorit on ja üks kolmkümmend rehepeksumasinat. Minu muuseum on väike, peale neljasaja eksponaadi ja pluss mõned tuhanded fotod. Ega ma enda jaoks ei tee, aga tulevaste põlvedele, kes praegu koolis õpivad ja kes tahavad näha, milline tehnika vanasti on olnud ja kuidas nüüd on,” selgitas ta.

Heino Prostil tuleb oma traktorid tihti garaažist välja ajada, sest noored ja vanad tahavad näha, kuidas selline masin ka töötab ja kuidas sellega põldu harida saab. Eestis võib korda tehtud Deeringud kahe käe sõrmedel üle lugeda.

“Neid traktoreid on Eesti ajal kasutatud üsna usinasti koos teist tüüpi traktoritega. Aga Deeringud on selles mõttes üsna omapärased, et nende järglasi on tehtud ka Nõukogude Liidus ja päris sarnaseid, nii et teinekord on varuosadega ka abi saada üsna ligidalt,” rääkis Maima masinapäeva korraldaja Tiit Talts.

Traktori käivitamine vajab aega ja tunnetust, sest mingi lihtne töö see ei ole.

“Laevameeste kohta räägiti vanasti, et laevad olid puust ja mehed olid rauast. Traktorid on kogu aeg rauast, kuid neid raudseid mehi kipub vähemaks jääma,” nentis Eesti põllumajandusmuuseumi mehaanik Karl Käärik.

Masinapäeva korraldavad entusiastid on seda meelt, et vanatehnikat tasub taastada ja inimestele näidata ning seda tasub uskuda, sest rahvast käib Maimas palju.

ERR

JÄTA KOMMENTAAR

Sinu e-posti aadressi ei avalikustata Nõutud väljad on märgitud *