Avaleht uudised Liiklus Politsei suunab roolijoodikuid üha sagedamini ravile
Politsei suunab roolijoodikuid üha sagedamini ravile

Politsei suunab roolijoodikuid üha sagedamini ravile

0
0

Roolist alkoholijoobes tabatud juhid kuulevad kohtusaalis üha vähem sõna „tingimisi”. Lõuna ringkonnaprokuratuurist alustatud ja tasapisi üle Eesti laienenud lähenemine, kus karistuse asemel saavad alkoholi tarvitanud autojuhid läbida raviprogrammi, näitab positiivseid tulemusi.

Kui veel mõned aastad tagasi said joobes juhid läbi üldjuhul vaid mõnekuulise lubadest ilma jäämise ja sama pika tingimisi vangistusega, siis täna on lood teisiti.

Lõuna ringkonnaprokuratuur on viimastel aastatel kasutanud roolijoodikute karistamisel individuaalset lähenemist. Korduvalt alkoholi tarvitanud rooliistujate puhul kasutatakse üha rangemaid meetmeid, esmakordselt vahele jäänud joobes juhid aga suunatakse tingimisi vangistuse asemel pigem sotsiaalprogrammi läbima.

“Liikluspsühholoogilises sekkumises tegeldakse inimese eneseregulatsiooniga, inimesed õpivad erinevaid tehnikaid, tundma enda vigu, mida on tehtud. Inimesed, kes selle läbivad, nende massist 30 protsenti maksimaalselt satub järgmise viie aasta jooksul uuesti politsei huviorbiiti samasuguse teoga, siis tasub küsida, et kui efektiivne see tegevus on,” kommenteeris liikluspsühholoog Gunnar Meinhard.

Selline individuaalne lähenemine on näidanud, et tegelikult on seis nukker. Esmakordselt tabatud joobes juhtide ravivajadus oli kõvasti suurem, kui alguses arvati.

“Kümnest juhtumist kaheksa puhul on arstide tagasiside olnud, et need isikud on kas kuritarvitajad või juba sõltuvuses alkoholist. Ja need on need esmakordselt tabatud juhid,” selgitas Lõuna ringkonnaprokurör Toomas Liiva.

Karistuspoliitikal on roolijoodikute teedelt eemal hoidmises suur roll. Näiteks Tartumaal on joobes juhtide arv viimase kolme aastaga vähenenud kolmandiku võrra.

“Praktika on näidanud, et lihtne tingimuslik vangistus alkoholisõltlast üldjuhul rooli tagant eemale ei hoia. Lahendus on selles, et püüame esialgu tegelda põhjustega, miks isikud on sattunud alkoholi küüsi ja seetõttu ka erinevate kuritegude läbi meie töölauale. Pole ju vahet, kas tegemist on rooli tagant tabatud joobes isikuga või isikuga, kes peksab alkoholijoobes oma abikaasat,” lisas Liiva.
Toimetaja: Merilin Pärli

ERR

 

JÄTA KOMMENTAAR

Sinu e-posti aadressi ei avalikustata Nõutud väljad on märgitud *