Avaleht uudised Tehnika Veokijuhid soovivad turvalisuse tagamiseks rohkem valvega parklaid
Veokijuhid soovivad turvalisuse tagamiseks rohkem valvega parklaid

Veokijuhid soovivad turvalisuse tagamiseks rohkem valvega parklaid

0
0

Kui Lääne-Euroopas tunnevad veoautojuhid end varasemaga võrreldes turvalisemalt, siis Baltimaades esineb rünnakuid rohkem. Tarvis läheks rohkem valvekaameratega varustatud peatuskohti.

Veel mõnda aega tagasi valmistasid välismaal sõitvatele veoautojuhtidele muret inimesed, kes salaja autosse pugesid, et niimoodi ebaseaduslikult piiri ületada. Transpordi ametiühingu juht Jaan-Hendrik Toomel rääkis, et aeg-ajalt juhtub seda praegugi, kuid asjad on läinud paremaks.

“On rohkem tähelepanu hakatud pöörama sellele, kuidas üldse toimib laadimine ja et koorma kinnitamine oleks turvaline, et keegi sinna sisse ei pääseks kauba kallale,” lausus Toomel.

Rohkem, kui priisõitu üle piiri himustavad veoautode läheduses ringlevad kurjategijad ikkagi kütust, mida on lihtne ära vedada ja turustada, ütles autoettevõtjate liidu direktor Villem Tori. Need aga, kes soovivad autost kaupa kätte saada, tegutsevad tihti organiseeritult ja läbimõeldult. Näiteks tuleb ette, et veokijuhtide kabiini lastakse gaasi, mis juhi pikaks ajaks magama uinutab.

“Kui ikkagi on kaubavargus siis toimub see selgelt eelneva info põhjal. Vaadatakse, et kaupa saaks turustada. Nendeks on kas elektroonika, köögitehnika või midagi taolist,” sõnas Tori.

Jaan-Hendrik Toomeli sõnul juhtub sedagi, et himustatakse mitte veetavat kaupa vaid hoopis veoautojuhi isiklikku vara. Kusjuures Baltimaades tegutsevad kurjategijad otsekui lainetena ehk aeg-ajalt võivad veoautojuhid ennast päris turvaliselt tunda ja siis rünnakud taas sagenevad. Lääne-Euroopas on autojuhtide elu aga lihtsam ning seda just paremate peatumisvõimaluste pärast. Ehk valvekaameratega parklaid, kus mitu autot ühiselt peatuda saaksid, on seal oluliselt rohkem.

“Selliseid mõistlike intervallidega videovalvega parkimis- ja puhkealasid, kus autojuhid ennast turvaliselt tunneksid on Baltimaades ja Eestis liiga vähe,” tõdes Toomel.

Kes taolisi peatuspaiku rajab on Toomeli sõnul riigiti väga erinev. “Neid on neid loonud ettevõtted ise, kuid ka valitsus ning on erinevaid koostöövorme. Mõnel pool on õnnestunud neid teha ka ärilistel eesmärkidel,” rääkis ta.

Muidugi on ka neid, kes ei soovigi autos olevat kaupa vaid autot ennast. Villem Tori räägib, et uuematel autodel on peal need samad turvaseadmed, mis sõiduautodel. Ning ehkki oskajamad kurjategijad on turvaseadmete loojatest isegi sammukese ees, siis iga autosse siseneja seda käima panna ei saa.

Vanemat tüüpo autodega Tori sõnul välismaal kaupa ei veeta, vaid ainult Eestis. Ta lisas, et täiendavaks turvavarustuseks neis vajadus puudub.

 

JÄTA KOMMENTAAR

Sinu e-posti aadressi ei avalikustata Nõutud väljad on märgitud *