Maanteeamet otsustas Jõhvi-Tartu-Valga ja Tallinna-Rapla-Türi maanteel piirata lõiguti sõidukiirust ehk paigaldas teedele hulga sõidukiirust lõiguti piiravaid märke. Ameti plaan on sügiseks hinnata, kuidas on selline kiiruse piiramine liiklusele mõjunud.
Valga-Tartu maantee on paljudele kagueestlastele muutunud otsekui eluteeks, sest arstiabi või ka teisi teenuseid saamas tuleb järjest enam käia Tartus. Seetõttu on paljude jaoks üllatus, et piirangud tekkisid enne suve, mitte aga talvel, mil tee on tihti libe, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Maanteeamet kinnitas, et Tallinna-Türi ja Jõhvi-Valga trass pole küll Eesti liikluses tervikuna ohtlikumate seas, kuid pikkus ja liikluskeskkond tervikuna on erinevate kiiruste katsetamise jaoks sobivad.
“Nende kiiruspiirangute saamine on peamiselt seotud ohutusega, aga siin on ka teisi aspekte – näiteks külgnähtavus, kui tihe on asustus ümber tee ja muud erinevad ohutusaspektid,” selgitas maanteeameti peadirektori asetäitja hoolde alal Tarmo Mõttus.
Maanteele on tekkinud mitu 80 kilomeetrise tunnikiirusega ala, näiteks Tartust esimese Nõo pöördeni ongi see suurim lubatud ja ka ühtlane kiirus. Samas on osadel lõikudel märgivahetused nii sagedased, et sõitjad küsivad, miks ei võiks sealgi kehtida ühtlane kiirus.
“Meil on kiiruspiirangud 60, 70, asulais ka 50, mõnel pool ka 40 ja näeme ka sel teel soovitusliku kiiruse märke. See tõepoolest võib tekitada liikleja jaoks keerulise olukorra,” rääkis Mõttus.
Maanteeamet arvestab liikluskorralduse eksperimenti tehes teiste riikide kogemusega – mõnel pool on see kasuks tulnud.
“Korjame kokku tagasiside liiklejailt, mõõdetud kiirustelt ja muudest aspektidest ja teeme järeldused, kas selline lähenemine teedele on õige või mitte. Täiesti selge on see, et täna välja pakutud variant pole veel see kõige küpsem variant,” ütles Mõttus.
Sügisel selgub, kus ja millised piirangud jäävad. Teistele maanteedele neid laiendada pole plaanis.
Toimetaja: Merili Nael
ERR