Veel kümmekond aastat tagasi oli Tallinnal tõsine plaan ehitada Nõmme ja Pääsküla raudteeülesõidud eritasandiliseks, kuid ametkondade eriarvamuste tõttu jäid projektid rahata ning praeguseks ei leia kumbagi ülesõitu riigi transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kavast.
Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesiallik ütles ERR-ile, et Pääsküla ja Nõmme eritasandilised raudteeületuskohad projekteeriti perioodi 2004-2006 Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi projekti raames. Mõlemad projektlahendused kiideti heaks Tallinna linnavalitsuse poolt 2008 juunis.
Projekti järgi oleks Nõmme raudteeülesõidul viidud Pärnu maantee süvendisse ning tänavad oleks ristunud raudteeviadukti all ringristmikuga. Pääsküla raudteeülesõidul oleks projekti järgi samuti viidud Pärnu maantee süvendisse, sõidutee oleks ristunud raudteega tunneli kaudu.
Projektidele taheti raha saada Euroopa Liidu programmperioodil 2007-2013.
Pääsküla eritasandilise raudteeületuskohaga jõuti lausa nii kaugele, et sellele koostati täies mahus tehniline projekt. Nõmme eritasandilise raudteeületuskohaga aga tekkisid probleemid.
Vesialliku sõnul peatati Nõmme ülesõidu tehnilise projekti koostamine, sest Tallinna linnaplaneerimise ameti nõudis, et tuleb koostada Nõmme raudteeületuskoha detailplaneeringu eskiis ja detailplaneeringu kehtestamiseks vajalikud dokumendid.
Dokumentide kooskõlastamisel teatas linnaplaneerimise amet aga oktoobris 2010, et ei pea Nõmme eritasandilise raudteeületuskoha detailplaneeringu jätkamist otstarbekaks, kuna planeeringuala asub Nõmme linnaosa miljööväärtuslikus piirkonnas ja Nõmme ajaloolises südamikus, kus mõlemal pool planeeringuala on väljakujunenud arhitektuurne keskkond, mille teineteisest eraldamine tunnelite ja müraseintega ei ole vastuvõetav.
Projekteerija oli aga projekti koostades arvestanud vaid raudteeohutuse tagamisega ning et projekt oleks toetuskõlbulik. Miljööväärtuse ja arhitektuurse keskkonna säilitamist polnud keegi projekteerijale ülesandeks teinud.
Sama aasta detsembris lõppes projekti abikõlblikkuse periood ning Nõmme eritasandilise raudteeületuskoha tehnilise projekti koostamine peatati. Kaugemale pole projektiga tänaseks päevaks jõutud.
Ka riik ei tahtnud raha anda
Tallinn esitas nii Nõmme kui Pääsküla raudteeülesõitude rekonstrueerimise projektid ka riigile, et need lisataks aastate 2007-2013 transpordi investeeringute kavasse.
Vabariigi valitsuse kinnitas 2008 märtsis transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kavasse vaid Nõmme raudteeülesõidu rekonstrueerimine projekti.
Siis aga tegi Tallinn tasuvusuuringu, mis näitas, et tegelikult oleks nii majanduslikult kui kogu linna liiklusskeemi lahenduse seisukohalt otstarbekas rekonstrueerida esmalt just Pääsküla raudteeülesõidukoht, kus objekti valmimise tulemusel on koheselt võimalik saavutada kolmandiku võrra suurem ristmiku läbilaskevõime, mida Nõmme raudteeülesõidu rekonstrueerimise puhul ei saavutata, meenutas Vesiallik.
Tallinn tegigi detsembris 2008 majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku asendada transpordi investeeringute kavas Nõmme projekt Pääsküla projektiga.
Linna ettepanekut aga ei rahuldatud ning vabariigi valitsuse 15. aprilli 2010 korraldusega kustutati projekt “Pärnu maantee Nõmme raudteeülesõidu rekonstrueerimine Tallinnas” transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava nimekirjast.
Aastate 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kavast kumbagi projekti ei leia.